Mis on LED ?

LED - elektrisäästlik valgus

Miks LED

LED on üsna vana leiutis. Lühend tuleb inglisekeelsest väljendist Light Emitting Diode (valgust eraldav diood) ja esimene märk valgustkiirgavast kristallist oli aastal 1907. 20 aastat hiljem suudeti tekitada esimene tahtlik LED. Aga kuna selle leiutise valgusviljakus oli pea olematu siis jäeti asi sinnapaika. Aastal 1962 suutis Nick Holonyak Jr. valmistada sellise isendi mis oli juba piisavalt võimekas enda olemasolu õigustamiseks. Hiljem sai ta ka nimetuse "LED'i isa" ja aasta hiljem oli ta kindel, et kunagi asendab LED ka Edisoni pirni. Kuna esimesed LEDid oli hinnaga umbes 200 dollarit tükk siis oli ka arusaadav, et massidesse jõudmisest võis ainult unistada. Ometi hakati asjaga rohkem tegelema ja aastaks 1970 oli hind juba suudetud viia 5 sendini. Kui siiani suudeti valmistada ainult punast värvi LEDi siis aastal 1972 tuldi lõpuks välja ka kollase ja rohelisega. Aga läks veel pikalt aega kuni aastal 1993 suudeti valmistada ka sinise värvusega LED. Sealt edasi sai värve kombineerides lõpuks ka valge LEDi valmistada. Praeguseks on LED arenenud juba täieõiguslikuks alternatiiviks luminofoorile ja hõõgniidile. Hõõgniidi puhul on ka mindud nii kaugele, et see on osades kohtades (Austraalia, Euroopa Liit) juba keelatud liigse energitarbe tõttu. Hõõgniidi puhul läheb nähtavaks valguseks umbes 4% energiast samas kui LED suudab saavutada keskmiselt 12%. Valgustuse efektiivsus on aga hoopis midagi muud. Kui kuni 100W pirnidel oli see umbes 17 lm/W siis uuematel LEDidel on see näitaja juba enam kui 200 lm/W.

LED-i suurus on määratud korpuse mõõtudega. Kuna praegusel ajal on kasutusel väga väikesed LED-id siis on nende monteerimiseks kasutusel pinnapealne paigaldus, mida tähistatakse SMD (surface mounted device). Selle järel olev number näitabki detaili suurust. Nii on näiteks SMD5050 detail pinnapealse paigaldusega ning küljemõõtmetega 5 × 5 mm. Sarnane tähistus on ka väga paljudel teistel elektroonikakomponentidel. See seab ka omad piirid, kuna väga väiksed detailid on ka igasugse füüsilise jõu suhtes tundlikud. Samuti tekib elektriline läbilöök üsna madalalt pingelt ja see seab samuti piirid kasutusvõimaluste kohta.